Meenuta mõnda oma viimastest hommikutest: püüa võimalikult täpselt meenutada neid tegevusi, mida sa tavaliselt teed. Millised hommikurutiinid on sinu jaoks olulised? Kas tekkis mida sellist: ärkan-> söön -> pesen -> loen uudiseid-> riietun -> … . Sellist lähenemisviisi kasutatakse ka tarkvaraarenduses plaanitava teenuse või tarkvara sihtgrupi vajaduste mõistmiseks.

Kasutaja vajaduste mõistmise metoodikaid on palju – kasutajaintervjuud, küsitlused, empaatiakaart jmt. Tutvustan sulle ühte oma lemmikut – kasutajateekonna ehk kasutajalugude kaardistus (User story map). Mulle meeldib selle metoodika juures selle lihtsus ja kasutatavus projekti tiimis ühise arutelu kooshoidjana. 

Kasutajalugude kaardi kujunemisest

Traditsiooniliselt on arendusprojektides keskendutud funktsioonide nimekirjadele või tehnilistele nõuetele. Sellise lähenemise puhul võib küll valmida tehniliselt tugev lahendus, kuid kasutajate tegelikud vajadused võivad jääda tähelepanuta. Sageli puudub projektitiimil ka ühine arusaam sellest, millal on toode või teenus tegelikult valmis kasutamiseks. 

Kasutajalugude kaardistamine läheneb sellele probleemile teisest suunast. Selle asemel, et küsida „milliseid funktsioone süsteem peaks sisaldama“, küsime esmalt: „mida kasutaja tahab saavutada ja kuidas ta seda teeb?“ Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus arendatakse palju funktsioone, mis kasutajale tegelikult väärtust ei loo. Samuti aitab see siduda strateegilisi eesmärke igapäevase arendustööga.

Meetod sobib eriti hästi organisatsioonidele, kes arendavad kompleksseid teenuseid – näiteks selliseid, kus kasutaja teekond koosneb mitmest etapist või kus erinevad süsteemid ja teenused peavad omavahel koostööd tegema.

Tavaliselt kujutatakse kasutajalugude kaarti visuaalse kaardina, kus kasutaja tegevused paiknevad horisontaalselt ja nende all vertikaalselt kasutajalood. Selline visualiseerimine aitab meeskonnal:

• mõista tervikpilti
• tuvastada puuduvaid või dubleerivaid samme
• planeerida versioone ja väljalaskeid

Kasutajalugude kaart

Kasutajalugude kaardi keskne idee on kaardistada kasutaja tegevused loona. See tähendab, et süsteemi või teenust vaadeldakse kasutaja perspektiivist. Kaardil on kindlad komponendid:

• Kasutaja (persona) – väljamõeldud, kuid uurimisel põhinev kirjeldus tüüpilisest kasutajast. 
• Kasutaja eesmärk (goal) – kirjeldus sellest, mida kasutaja soovib teenust, toodet või süsteemi kasutades saavutada.
• Kasutaja teekond (user journey) – tegevuste loogiline kulg, kuidas kasutaja oma eesmärki saavutab.
• Kasutaja teekonnal on tavaliselt kolm taset:
  1. Tegevus (activity) kasutajateekonna peamine tegevusetapp, mis koondab omavahel seotud sammud ja kasutajalood üheks loogiliseks tervikuks
  2. Sammud (steps) – kasutaja teekonna konkreetsed tegevused, mida kasutaja teeb ühe tegevuse jooksul oma eesmärgi saavutamiseks. Sammud kirjeldavad tegevuste loogilist järjekorda ning aitavad mõista, kuidas kasutaja liigub protsessis ühest etapist teise. 
  3. Nende alla lisatakse kasutaja ülesanded ehk kasutajalood (user stories) – detailsemad kirjeldused sellest, mida süsteem peab võimaldama.

Selline hierarhiline struktuur aitab näha nii suurt pilti kui ka konkreetseid arendusülesandeid.

Kasutajalugude kaardi komponendid

Kasutajalugude kaardistamise üks olulisemaid põhimõtteid on kasutajakeskne mõtlemine. See tähendab, et teenust või toodet disainitakse kasutaja vajadustest lähtudes. 

Persoonad on tüüpilised kasutajatüübid, kes esindavad suuremaid kasutajagruppe. Toon mõned näited liikuvusteenuste kontekstis.

• Pendelrändaja
  • kasutab teenust igapäevaselt
  • väärtustab kiirust ja usaldusväärsust
• Turist
  • ei tunne linna
  • vajab lihtsat ja arusaadavat juhendamist
• Juhukasutaja
  • kasutab teenust harva
  • vajab kiiret ja intuitiivset lahendust

Persoonade kasutamine aitab arendus- ja disainimeeskonnal keskenduda sellele, kuidas päris inimesed teenust kasutavad, mitte ainult tehnilistele lahendustele. Samuti aitab see paremini hinnata, millised funktsioonid loovad kasutajale tegelikku väärtust.

Kasutaja teekond kirjeldab samm-sammult, kuidas kasutaja teenust kasutab. See aitab mõista:

• milliseid samme kasutaja teeb
• millised on kriitilised otsustuspunktid
• kus võivad tekkida probleemid

Näiteks linnasisese reisi planeerimise teekond võib välja näha selline:

1. kasutaja avab rakenduse
2. sisestab lähte- ja sihtkoha
3. vaatab marsruudi valikuid
4. võrdleb erinevaid variante
5. valib sobiva marsruudi
6. ostab pileti
7. alustab reisi
8. saab teavitusi reisi ajal

Sellise teekonna analüüs aitab leida kohti, kus teenust saab parandada või lihtsustada.

Kasutajalood on väikseimad arendatavad funktsionaalsused. Tüüpiline formaat on: Kasutajana  tahan <eesmärk>, et <väärtus>. Näiteks: Kasutajana tahan otsida marsruuti, et leida kiiresti sobiv transpordiühendus.

• Kasutajalood aitavad:
  • siduda tehnilised lahendused kasutaja väärtusega
  • struktureerida ja planeerida arendusvajadusi
• Hea kasutajalugu on:
  • selge
  • kasutajakeskne
  • mõõdetava väärtusega
  • piisavalt väike, et seda oleks võimalik arendada.

Kasutajalugude kaardistamise töötuba

Kasutajalugude kaart luuakse tavaliselt töötoa vormis. Tüüpiline protsess on järgmine:

• projekti eesmärgi määratlemine
• kasutajate ja persoonade määratlemine
• kasutaja teekonna kaardistamine
• kasutajalugude kirjutamine
• prioriteetide määramine
• versioonide planeerimine

Töötuba on kõige tõhusam siis, kui osalevad erinevad rollid:

• tooteomanik
• arendajad
• disainerid
• analüütikud
• äripoole esindajad

See aitab tagada, et otsused tehakse ühiselt ja arvestatakse erinevate vaatenurkadega.

Versioonipõhine arendamine

Traditsioonilises projektijuhtimises püütakse sageli kogu lahendus ette planeerida ja valmis ehitada ühe suure arendusfaasina. Kaasaegsed metoodikad eeldavad aga, et kõiki vajadusi ei ole võimalik alguses täielikult ette näha. Seetõttu jagatakse arendus väiksemateks etappideks ehk versioonideks (releases), millest igaüks sisaldab kasutajale väärtust loovaid funktsioone.

Agile– ja lean– lähenemised soosivad arendust, kus lahendusi luuakse järkjärguliselt. See võimaldab:

• keskenduda kõige olulisemale väärtusele
• vähendada riske
• kohandada lahendust vastavalt kasutajate tagasisidele

Sageli on versioonipõhise arenduse keskmes MVP (Minimum Viable Product) – minimaalne toimiv lahendus, mis võimaldab kasutajal oma peamise eesmärgi saavutada. Pärast MVP avaldamist kogutakse kasutajatelt tagasisidet ning järgmistes versioonides arendatakse edasi uusi funktsioone, parandatakse kasutajakogemust ja laiendatakse teenuse võimalusi.

Kasutajalugude kaart toetab sellist etapiviisilist planeerimist. Projektimeeskond saab kokku leppida, millised funktsioonid kuuluvad esimesse versiooni ja millised arendatakse edasi järgmistes etappides.

Tööriistad ja näited

Kasutajalugude kaardistuse töötoa läbiviimiseks ja hilisemaks haldamiseks on loodud mitmeid erinevaid tööriistu. Koostasin AI abil väikese võrdluse populaarsematest.

Tööriist	Peamine kasutus	Veebilink
StoriesOnBoard	Spetsiaalne kasutajalugude kaardistamise tööriist kasutaja teekonna ja arendusülesannete esitamiseks	https://storiesonboard.com
Miro	Visuaalne koostööplatvorm töötubade ja kasutajalugude kaartide loomiseks	https://miro.com
Jira	Arendusülesannete ja -sprintide haldamine	https://www.atlassian.com/software/jira
Mural	Digitaalne tahvel strateegia- ja disainitöötubade jaoks	https://www.mural.co
Productboard	Tootejuhtimise ja funktsioonide prioriseerimise tööriist	https://www.productboard.com

Praktilisi näiteid leiab internetist juba päris palju – sisesta otsingusse “user story map example”. 

Kokkuvõte

Ja nüüd tagasi hommiku juurde. Proovi oma hommikuid nüüd kasutajalugude kaardina kirjeldada. Kas võiks see näha välja midagi sellist nagu alltoodud pildil? Kas tekib mõtteid millegi muutmiseks või on kõik hästi?