Minust

Mind iseloomustab eelkõige soov aru saada, kuidas asjad omavahel seotud on. Sageli ei vaata ma ainult ühte probleemi või protsessi, vaid püüan näha tervikpilti – mis on probleemi tegelik põhjus, kuidas üks muudatus mõjutab teisi osapooli ja milline lahendus võiks pikemas vaates kõige rohkem väärtust luua.

Minu esimene kokkupuude arendamise ja uuendustega oli 1990. aastate lõpus, kui töötasin Raadio Viru vastutava toimetajana. See oli aeg, kui raadiotöö liikus analoogmaailmast digitaalseks. Hakkasime programmi tootma arvutites, võtsime kasutusele etteplaneeritud muusikanimekirjad ja tegime uudised internetipõhiseks. Tagantjärele mõeldes oli see minu jaoks esimene päris kogemus muutuste juhtimisest – kuigi ma ei osanud seda tol ajal veel nii nimetada.

2004. aastal liitusin Telia eelkäija Elioniga, alustades müügikonsultandina esinduses. Aastate jooksul liikusin edasi müügi- ja arendusrollidesse. Seal sain järjest paremini aru, kui palju mõjutab organisatsiooni tulemust see, kuidas töö on korraldatud: millised on protsessid, millised tööriistad inimestel kasutada on ja kuidas me üldse kliendist mõtleme.

Üks mõtteviis, mis mind sellest ajast saadik saatnud on, on väga lihtne: kui protsessis on kirjas „tehnik valmistab ette“, siis see kirjeldab tegevust. Kui aga öelda „klient ootab tehnikut“, siis hakkame protsessi vaatama hoopis teise pilguga. Hea lahendus algab minu jaoks sageli õige küsimuse esitamisest.

Hiljem Telias arendusjuhina töötades sain kaasa aidata sellele, kuidas kujunes tänane klienditeenindus ja iseteenindus. Alates sellest, kuidas kliendi pöördumine süsteemis registreeritakse, kuni selleni, kuidas arendustiimid oma tööd korraldavad. See oli periood, kus organisatsioon muutus järjest kliendikesksemaks ja agiilsemaks ning mul oli võimalus seda muutust üsna lähedalt vedada.

Mulle meeldib ideid genereerida ja vaadata, mis võiks olla teisiti või paremini. Samas ei ole minu jaoks idee omaette eesmärk. Huvitavam osa algab siis, kui tuleb leida viis, kuidas idee päriselt toimima panna – arvestades inimesi, protsesse, tehnoloogiat ja organisatsiooni tegelikke võimalusi.

Praegu töötan arendusjuhina Tallinna Liikuvusametis. Avalik sektor on väga teistsugune keskkond, aga ka siin on põhiküsimus sama: kuidas teha asju targemalt. Oleme näiteks proovinud korraldada riigihankeid nii, et me ei kirjuta ette täpset lahendust, vaid kirjeldame soovitud tulemust. Samuti oleme kasutusele võtnud strateegilise planeerimise tööriista PlanPro, et eesmärgid ja tegevused oleksid paremini seotud.

Mainori Majanduskoolis õppisin ärijuhtimist ja Tallinna Ülikoolist olen saanud infotehnoloogia juhtimise magistrikraadi.  Erinevatel juhtimis- ja arendusraamistikke tutvutstavatel täiendkoolitustel ole osalenud pea igal aastal. Olen õppinud tundma ja saanud töötada sellistes rollides nagu Scrum Product Owner, SAFe Product Manager ja Prosci Change Management Practitioner. Aga suurem osa õppimisest on tulnud ikkagi päris tööst ja päris projektidest – olukordadest, kus valmis vastust ei ole ja lahendus tuleb koos inimestega üles leida.

Mul ei ole tavaliselt valmis lahendust taskus. Pigem püüan kõigepealt aru saada, mis on tegelik probleem, millised on piirangud ja millised võimalused. Seejärel toon kokku erinevad vaatenurgad, kasutan sobivaid raamistikke ja otsin koos inimestega lahendust, mida on võimalik ka päriselt ellu viia.

Võib-olla ongi see minu kõige olulisem tugevus: oskan vaadata suurt pilti, aga samal ajal mõelda sellele, kuidas idee või strateegia päriselt tööle hakkab.